Miks töö, mida sa armastad, võib ühel hetkel hakata sind kurnama?
Enamasti ei väsi inimesed tööst, mida nad ei armasta. Tihti juhtub hoopis vastupidi.
Alguses on kõik lihtne. Sa lähed tööle elevusega, kaotad ajataju ja avastad õhtul, et oled viis tundi järjest ühe teema kallal pusinud. Oled lahendanud keerulisi olukordi, saanud uusi mõtteid ja tunned, et sinu teadmistest oli päriselt kasu. Just selline tunne kirjeldab seda, mida tööpsühholoogias nimetatakse tööst haaratuseks – oled energiline, pühendunud ja süvenenud.
Siis aga tuleb päev, kus kõik tundub kuidagi raskem.
Ülesanded, mis varem tundusid põnevad, nõuavad nüüd tohutut pingutust. Hakkad asju edasi lükkama, sest "kohe ei ole õige hetk". Ja nagu me kõik teame – see õige hetk armastab saabuda tavaliselt loetud tunnid enne tähtaega.
Ühel hetkel ei teki enam küsimus, kas ma jõuan. Tekib küsimus, kas ma olen üldse piisavalt hea, et nende ülesannetega hakkama saada.
Kuigi instinktiivselt tahaks öelda, et probleem peitub tööülesannetes, siis paraku ei pruugi probleem üldse olla töös.
Sageli on küsimus hoopis selles, kuidas inimene iseenda võimekust tajub. Ka kõige siiram kiitus ei aita kuigi kaua, kui sisimas on tunne, et järgmise keerulise olukorraga ma enam hakkama ei saa.
Tööalane enesekindlus ei tähenda usku, et ma oskan kõike. See tähendab usku, et isegi siis, kui ma veel ei oska, olen ma suuteline õppima.
See on, kuidas lapsed õpivad. Liiga lihtsad ülesanded muutuvad kiiresti igavaks. Liiga keerulised võtavad julguse proovida. Arenemine toimub seal vahepeal – natuke ebamugavas kohas, kus peab pingutama, aga edu on siiski võimalik.
Täiskasvanutega on, aga täpselt sama lugu.
Kui töö muutub ainult rutiiniks, jääb areng seisma. Kui väljakutseid on pidevalt liiga palju, hakkab kaduma usk iseendasse. Mõlemal juhul kustub tasapisi ka töö tegemise rõõm.
Seepärast tasub endalt aeg-ajalt küsida hoopis teistsuguseid küsimusi.
Kas ma õpin oma töös praegu midagi uut? Millal kogesin viimati tunnet, et sain millegagi hakkama, mis alguses tundus keeruline? Ja kas ma julgen oma juhile öelda mitte ainult seda, et mul on palju tööd, vaid ka seda, millist tuge või arenguvõimalust ma tegelikult vajan?
Enesekindlus ei teki enne tegutsemist. See tekib pärast seda.
Iga uus oskus, keeruline vestlus, õnnestunud juhtum või isegi ebaõnnestumine, millest midagi õppisid, ehitab tasapisi usku iseendasse. Just see usk aitab ka keerulisematel päevadel meeles pidada, miks sa selle töö kunagi üldse valisid.
• nõustamine • läbipõlemise ennetamine • töömotivatsioon • kurnatus
