Nutisõltuvus – professionaalne ja teaduspõhine tugi digiharjumuste tasakaalustamiseks

Nutiseadmed on saanud igapäevaelu lahutamatuks osaks – need toetavad tööd, õppimist ja suhtlemist. Kuid piir hädavajaliku kasutamise ja liigse sõltuvusliku käitumise vahel võib märkamatult hägustuda. Nutisõltuvus tähendab olukorda, kus digiseadmete kasutamine hakkab kahjustama vaimset tervist, suhteid, töö- või õpivõimet ning eneseregulatsiooni.

Psühholoogiline nõustamine pakub struktureeritud ja professionaalset abi nutisõltuvuse mõistmiseks, vähendamiseks ja tervislike digiharjumuste kujundamiseks – ilma süüdistamise või moraliseerimiseta.

Mis on nutisõltuvus?

Nutisõltuvus (ka ekraanisõltuvus või probleemne digikäitumine) on käitumuslik sõltuvus, mille korral:

  • seadme kasutamine muutub kontrollimatuks

  • tekib tugev vajadus pidevalt ekraani kontrollida

  • kasutamist jätkatakse ka negatiivsetest tagajärgedest hoolimata

  • tekib ärevus, ärrituvus või rahutus, kui seade pole kättesaadav

Nutisõltuvus ei tähenda pelgalt „palju ekraaniaega“. Oluline on mõju inimese toimetulekule, enesetundele ja suhetele. Nutisõltuvus võib mõjutada igas vanuses inimesi, kuid eriti haavatavad on lapsed ja noorukid, noored täiskasvanud ja kõrge stressitasemega inimesed.

Teemad, millega saame abiks olla

  • Keskendumis- ja tähelepanuraskused

  • Ärevus ja sisemine rahutus

  • Uneprobleemid

  • Meeleolulangus ja emotsionaalne tuimus

  • Suheteprobleemid

  • Enesehinnangu langus

Millal on õige aeg abi otsida?

Abi tasub otsida siis, kui:

  • digiseadmete kasutamine tekitab konflikte või süütunnet

  • ekraaniaeg mõjutab und, õppimist või tööd

  • iseseisvad piirangud ei püsi

  • tekib tunne, et kontroll on kadunud

Varajane sekkumine aitab ennetada sügavamaid vaimse tervise probleeme.