Mis peitub koolikiusamise taga?

Koolikiusamist nähakse sageli kui „halba käitumist“, kuid tegelikkuses on see märksa keerulisem nähtus. Kiusamine on tavaliselt märk sellest, et lapse või noore olulised vajadused on jäänud märkamata ning ta ei oska oma tundeid ja kogemusi muul viisil väljendada.

Emotsioonid, mis otsivad väljapääsu

Kiusava käitumise taga on sageli tugevad ja reguleerimata emotsioonid – viha, häbi, hirm või ebaõigluse tunne. Laps või noor võib kogeda sisemist ebakindlust, tõrjutust või valu, millele tal puuduvad sobivad väljendusviisid. Kiusamine muutub viisiks oma positsiooni kinnitada või kontrolli taastada.

Suhted ja keskkond loevad

Kiusamine ei teki vaakumis. Klassikultuur, täiskasvanute hoiakud, peresuhted ja sotsiaalne keskkond mõjutavad oluliselt seda, kuidas lapsed üksteisega käituvad. Kui keskkond ei paku turvalist ruumi tunnete ja konfliktide käsitlemiseks, võivad pinged väljenduda kiusamisena.

Rollid ei ole mustvalged

Sageli ei ole lapsed ainult kiusajad või ohvrid – rollid võivad ajas muutuda. Kiusamise kogemus võib olla seotud varasema haavatavuse, tõrjutuse või kogetud vägivallaga. Seetõttu on oluline vaadata iga last tervikuna, mitte ainult tema käitumist.

Mida aitab ennetamisel ja lahendamisel?

Tõhus sekkumine ei põhine süüdistamisel ega karistamisel, vaid mõistmisel ja vastutuse võtmisel. Taastav lähenemine, avatud vestlused ja oskuste õpetamine aitavad lastel õppida oma tundeid reguleerima ning suhteid turvalisel viisil taastama.